Genotsiidisüüdistus

„Genotsiid“ on õiguslik termin. See, kas see kehtib Gaza sõja kohta, on vaidlusalune. See postitus esitab õigusliku definitsiooni ja osapoolte seisukohad, langetamata otsust.

Õiguslik definitsioon

Genotsiidi kui kuriteo ärahoidmise ja selle eest karistamise 1948. aasta konventsioon loetleb selliseid tegusid nagu rühma liikmete tapmine, raske kehavigastuse või vaimse kahju tekitamine, rühmale selliste elutingimuste peale surumine, mis on arvestatud põhjustama selle füüsilist hävitamist, sündide takistamine ja laste sunniviisiline üleviimine. Tegu läheb arvesse ainult siis, kui see on toime pandud kavatsusega hävitada täielikult või osaliselt rahvuslik, etniline, rassiline või religioosne rühm kui selline. Kohtud käsitlevad selle kavatsuse tõendamist keskse küsimusena. Suur hukkunute arv ei lahenda seda iseenesest.

Taust

Hamasi juhitud võitlejad ründasid 7. oktoobril 2023 Lõuna-Iisraeli kogukondi ja sõjaväepostitusi. Iisraeli ametlike andmete järgi tapeti umbes 1200 inimest ja 251 inimest viidi pantvangidena Gazasse. Seejärel alustas Iisrael Gazas sõjalist kampaaniat. Iisraeli ametnike sõnul on selle eesmärk alistada Hamas kui sõjaline jõud ja vabastada pantvangid. Nende sõnul annab Iisraeli kaitsevägi (IDF) enne lööke hoiatusi, lubab abi Gazasse ja on korraldanud pantvangide vabastamise operatsioone ning Hamas võitleb tsiviilpiirkondade seest, sealhulgas haiglate ja koolide lähedalt.

Seisukohad

Lõuna-Aafrika Vabariik esitas Rahvusvahelisele Kohtule hagi Iisraeli vastu, väites genotsiidikonventsiooni rikkumisi. Iisrael lükkab süüdistuse tagasi. Kohtu ajutiste meetmete määrused ei olnud otsus selle kohta, kas genotsiid toimus. Iirimaa palus kohtul tõlgendada konventsiooni laiemalt. Anti-Defamation League ja teised õigusvaatlejad ütlevad, et Iisraeli tegevus ei ületa genotsiidi õiguslikku läve. Teised juristid ja organisatsioonid ei nõustu. Nende väitel vastavad sõja muster, tsiviilohvrite arv ja tingimused Gazas sellele lävele. Iisrael ja tema kriitikud on eri meelt ka tsiviilohvrite arvu, abipiirangute mõju ja Iisraeli ametnike avalduste tõlgendamise osas.

Mida intervjuud lisavad

Film „Naza: Tõeline lugu“ on 2026. aasta Iisraeli dokumentaalfilm, mis koosneb intervjuudest IDF-i kõrgete komandöride ja luureohvitseridega ning on osaliselt filmitud öösel Tel Avivi katustel. Intervjueeritavad kirjeldavad lahingureegleid, mida IDF nende sõnul järgis: löök vajab auastmest sõltuvat kinnitust, relvastamata inimesi ei võeta sihikule ja „kui on kahtlus, siis ei tulistata“. Nende sõnul olid tundlikud objektid, nagu koolid, haiglad, mošeed ja kliinikud, märgistatud ning tsiviilisikuid hoiatati ja kästi lahkuda. Filmi saab tasuta vaadata ingliskeelsete subtiitritega aadressil https://nazadocumentary.com/et/film.